Dillingeri olu

Kord tulnud film mr ja mis siis smitt.

Ja seal ongi lugu, mis kummitab mind. Mondo Bongo siis, lugejad ja kuulajad: kui te lingi  ikka leiate

I was patrolling a Pachinko
Nude noodle model parlor in the Nefarious zone
Hanging out with insects under ducting
The C.I.A was on the phone
Well, such is life

Latino caribo, mondo bongo
The flower looks good in your hair
Latino caribo, mondo bongo
Nobody said it was fair, oh

Latino caribo, mondo bongo
The flower looks good in your hair
Latino caribo, mondo bongo
Nobody said it was fair

Latino caribo, mondo bongo
The flower looks good in your hair
Latino caribo, mondo bongo
Nobody said it was fair

For the Zapatistas I’ll rob my sisters
Of all the curtain and lace

Down at the bauxite mine
You get your own uniform
Have lunchtimes off
Take a monorail to your home

Checkmate, baby
God bless us and our home
Where ever we roam
Now take us home, flaquito

Latino caribo, mondo bongo
The flower looks good in your hair
Latino caribo, mondo bongo
Nobody said it was fair
Latino caribo, mondo bongo
The flower looks good in your hair
Latino caribo, mondo bongo
Nobody said it was fair

Olen käinud mõne korra merel. Ilmad on külmaks taas tõmmanud -suvi häbeneb väheke veel.

Leidsin paraja laulu, mida külma ilmaga südame soojenduseks kõrvaklappidest lasta. Genialistide “Meremeeste laul”

meie laevas ei ole -kaabakaid
vaid mõned friigid ja paar
tülikat tüüpi-

Kuid keegi ei pahanda (saab läbi)
ja muidu olekski igav

—-

…sest ükskord ikka
kuhugi kulub auk
või midagi murdub-

või laine on
liiga
suur meie jaoks

ei olegi vahet

Sest ükskord ikka
me läheme põhja

ja kõik koos -

sest reetureid ei ole, ei tule -
ja pole kunagi olnudki

Läänemere laine on tervav ja tume, mõnikord väsitab rohkem kui ta seda teha võiks. Siis tuleb leida mingi nukker viis enda laadimiseks.

Kajakapojad parajasti kooruvad.

me homme sureme -
enam ei tehta meist juttu

ja ööle öö
kurdab sala

Suve järel suvi
lehe languses kantakse ära

Ning seisame lahkudes väraval sulgemis aegu

Ning süda mis hõiskab et jumala lähedus
ruttu toob lohutust

väriseb reetmise hirmus ühtaegu

ainsat teed pidi saabume
lahkudes seitsmeid radu

(Esimene salm on yhtlasi ka link)

vana kumm…

 oled kõhnaks jäänd

kas püsid ikka teel

ja naelu nopid

kas peab veel su ventiil

või oled toss

kas teeme sõitu

või teeme tropid

vana kumm

taas oled õhku täis

kust tuli sul idee

et läheks välja?

veel meeldib sul striptiis

kuid kaua veel

kas teeme sõitu

või teed vaid nalja…

allavooluteed..aaa…allavooluteed…

mis maksab saiapäts, kas ikka pai

kas teeme sõitu või teed vaid nalja

vana kumm

kiirus kasvab veel

sel viimsel sõidul sind

ei  suuda võita

võid anda ära kõik

vaid hetke eest

kuid lõdvestu 

nii võime sõita…

allavooluteed—-

 ….

Laul vanast kummist ei ole laul vanast kummist, vaid algul nagu dialoog kellegagi keda sa pole ammu näinud ja kui näed - siis vanast peast ja sa ei tea tema elust suurt midagi aga sa oled ennetalviste tegemistega kursis ikkagi.

Ja lõpuks on see ühe inimese elutee, kes tiritakse veel enne lõppu päevavalgele ja kes annab endast kõik et veel kord leida hetki mis on kõike väärt….

Kiirus kasvab veel… võid ära anda kõik vaid hetke eest…

Geniaalsusest ei ole mõtet rääkidagi

Sõpradele
raskel tunnil
mingil eluhetkel
musta hingepiina sunnil
sellel raskel hetkel
millel nimeks pandud elu
pisarsilmil pihin
saatuse käes olen lelu
käest on kadund sihid
ümberringi udu
hämu
hüüdke
sõbrad
hüüdke
oma äraeksind semu
udust välja püüdke
pange raja otsa pääle
edasi saan ise
lähen halvale või hääle
siis
kuid lähen ise

(Ole sõber teistega
siis teised sõbrad sinuga.
Sõprus hea on igas mõttes
ja siis on sõbrad sinu mõttes

sõpradele loota võid ja
nende poolt sa olla võid.
sõpru valima ei pea
ole sõber kõigiga.)
 

ja veel kirjutas ta ka nii:

tuleb suvi
kuhu ennast paiskan
tuleb sekund
milles enda raiskan

on õhtu jaanuar kõik teed on umbes
on külm on võõraid toone sinu jumes
paks mets ja meie lähme umbes
kuid siis näe sääl üks televiisor lumes
ekraan on hele mererand ja palmid
paar suvilat ja mõned limusiinid
siis vahetuvad pildid nende all ka salmid
ja mul ükskõik njuujorgid varnad viinid

sa kangestud ja vaatad üksisilmi
ma kisun kätest sind ja rebin jalust
sa seisad keset lund ja vaatad filmi
ei hooli käed ei jalad külmavalust
sa jääd kesk lund ja mina põgenen
ma põgenen ja sina jääd kesk lund
tuisk katab sind ja virvendavat pilti
te näete kevadeni ühte und

Jüri Üdi tegi selle. Rakvere teatris jookseb Johannese Passioon, mis räägib kolmes johannesest või Juhanist. Juhan Smuul, Juhan Viiding ja Juhan Liiiv. Kuigi parimad luuletused on Viidingul, jätab parima mulje Juhan Smuul (Urmas Lennuk) -barett, kikilips – ja mustast elust jämenaljakas vaade. Juhan Liivi lööb liiga üle paatosega, nii et sel ajal ma natuke häbenesin inimesi kui Liiv sõna võttis. Aga Smuuli vaataks rohkem peale seda.