Dillingeri olu

Tuleb mees arsti juurde:
“Doktor, ma enam ei suuda! Naine petab mind, tütar on mingist tolgusest rase, mina aga märgan öösiti voodit…â€?
“Hüva, kirjutan teile mõned rohud, tulge nädala pärast tagasi.�
Mees ongi nädala pärast uuesti arsti juures, too küsib:
“Kuidas läinud on?�
“Noh, naine aeleb ringi, aga nii saab ka kogemusi; tütar sünnitab varsti — tore, saan vanaisaks. Teen vahel voodi märjaks – aga kohe kuivatan ära ka!â€?

(kuigi päriselus on nii, et kui inimene ikka tahab elada, siis on meditsiin jõuetu)

Psühholoogi jutul:
“Teate doktor, mul ei ole ühtegi sõpra. Järsku sina, vana paks, kiilakas, prillidega peldik, saad mind aidata?”

Käesolevaga edastame teile informatsiooni juhtumist seoses eelkooliealise
alaealisega, keda vastavalt kohalikule tavale nimetatakse tema ebatüüpilise
peakatte tõttu Punamütsikeseks. Eelnimetatud Punamütsikese emale toimetati
kätte lihtkiri tema emalt, millega viimane teatas enda haigestumisest ja
hooldusvajadusest, mille põhjal Punamütsikese ema otsustas vanaemale kätte
toimetada saadetise, mis sisaldas toiduaineid ja ravimeid. Enne saadetise
kättetoimetamise alustamist keelati Punamütsikesel tema ema poolt vanema
õigustele toetudes kõrvale kaldumine saadetise kättetoimetamiseks
kasutatavalt jalgteelt. Jalgteel astus Punamütsikesega kontakti looduses
vabalt elav metsloom, kes kallutas teda ema poolt rakendatud keeldu otseselt
rikkuma, mahitades teda metsasaaduste korjamisele. Uluk nõudis
Punamütsikeselt õigusvastaselt selgitusi temal kaasas oleva toidu veoks
kohandatud kandevahendi sisu kohta ja tegi Punamütsikest küsitledes kindlaks
tema vanaema alalise elukoha. Toidunappuse tõttu sisenes uluk seepeale
identiteedipettust kasutades vanaema eluruumidesse ja neelas eelnimetatud
haiguse tõttu liikumisvõimetu isiku alla tahtlusega ta ära seedida.
Punamütsikese jõudmisel eluruumi sooritas uluk taas identiteedipettuse
esinedes seekord vanaemana ning pani seejärel toime teistkordse
allaneelamise luues niiviisi teoobjekti paljususe. Elamu vahetus läheduses
viibinud jahipidamisõigust omav isik sisenes ehitisest kuuldud heli peale,
tehes kindlaks selle pärinemise ulukist. Seejärel tulistas jahipidamisõigust
omav isik ulukit registreeritud tulirelvast tiheasustusalale tunginud uluki
surmamiseks sätestatud korras. Surmatud uluki ebatavaline välimus andis
alust arvata, et selle sees võib leiduda inimmaterjali. Selle kindlaks
tegemise eesmärgil avas jahipidamisõigust omav isik torke-lõikerelva abil
surmatud uluki kõhuõõne, misjärel pääses sealt välja veel elusolev
Punamütsikene, samuti eelnimetatu vanaema. Kui asjassepuutuvate isikute
kohta ei ole välja antud arstliku surmatõendit ega koostatud surmaakti
perekonnaseisuameti poolt, tuleb eeldada nende elusolekut.

1. Toru tehakse pikast august, mis ümbritsetakse metall- või plastkestaga.

2. Auk ja kest peavad olema ühepikkused.

3. Toru sisemõõt peab välismõõdust väiksem olema. Vastasel juhul jääb auk väljapoole kesta.

4. Torus on tarnimise ajal õhk, mis asendatakse muuga (vesi, aur, …) hiljem.

5. Metalltoru tarnitakse ilma roosteta. Roostega kaetakse toru töömaal. Mõned torutarnijad katavad torud juba oma laos ja nii säästetakse töömaal aega.

6. 153 m pikkuste ja pikemate torude kummalegi otsale kantakse tekst “Pikk toru”, et kõik teaksid, et tegemist on pika toruga.

7. 3,2 km pikkustele ja pikematele torude kantakse tekst “Pikk toru” ka toru keskele, et ei oleks vaja kõndida toru teise otsani kontrollimaks, kas tegemist on pika toruga.

8. Torunurkasid tellides tuleb märkida, kas nurk on vasak- või parempoolne. Vastasel juhul võib juhtuda, et torunurk paigaldatakse valesti

9. Torusid tellides tuleb märkida, kas tegemist on tasase maa, vastumäe või allamäe toruga. Kui allamäe toru ajada segamini vastumäe toruga, hakkab vesi vales suunas voolama.

Ja kuna ta seda kätte ei saanud, toppis ta ninna ka tuletõrjuja kuju ja politseiniku kuju.

Täna sain ma ka teada, misk orkaanidel naistenimed on…
Et nad saabuvad märja ja kirglikuna, lähevad koos maja ja autoga.

Jänes jookseb. Hunt vastu: mis lippad ja irvitad?
Jänes: bakalaureuse lõputöö on peaaegu valmis!
Hunt: mis teemal?
Jänes: “Kuidas jänesed karusid söövad”
Hunt: jura jutt!
Jänes: mine mu tuppa ja vaata, töö on laual!

Hunt vantsib jänese tuppa ja teda ei nähta enam kunagi.

Sama diil kordub muuseas ka teiste loomadega.
Viimaks satub karu jänesele peale ja kardub sama jutt:
Mis kargled?
Lõputöö valmis!
Mis teema?
“Kuidas jänesed karusid söövad”
Jura!
Mine vaata, töö laua peal, loe, asi on tõsi.

Karu läheb ka jänese tuppa – ka teda ei nähta enam kunagi.

Õhtul pistab lõvi pea jänese ukse vahelt välja ja lausub:

Mitte lõputöö teema pole oluline, vaid juhendaja!

Kupees istub mees, kellel on üks muna. Tema psühholoog on soovitanud tal kompleksist üle saada ja lihtsalt rääkida oma puudest.
Seletab siis oma turskele kupeekaaslasele: Siin me siis oleme , kaks meest ja kolm muna….
Mees vaikib…
Keeravad juba magama, kui mees viimast korda üritab asjast rääkida: no läheme siis magama, kaks meest ja kolm muna…
Teine ei pea enam vastu ja piiksatab: tore kui mõnel kohe kobaras neid on!

Teine:
mees satub nõiutud jõe äärde. Koorib paljaks ja ujuma. Salapärane tume hääl küsib: kaks juurde või kaks maha?
Ikka juurde vastab mees. Plaks käib, mees ronib välja ja leiab – kurat, neli muna on nüüd.
Mees kaval. Hüppab jälle vette lootuses, et salapärane küsib veel kord.
Tal ongi õigus, salapärane hääl sosistab: mees, kas neli juurde või neli maha?