Dillingeri olu » Jää pöörduma peab.

Pääh, kylmahädad

Dillinger — Thu, 05 Nov 2009 11:24:32 +0000

Täna siis Superstari sõidu ajaks olin masenduses nagu jänes raipe ääres. Sadamas sebisin paadi kenasti sirgeks, tankisin ja mootorid käisid ilusti…. Kellaaeg sai täis ja läksin Pohjapoi poole. Ja kohe selgus, et uks juhtkang oli kinni kylmunud – no …
Yhe mootoriga sõitsin poi juurde aga laeva kylje alla ei riskinud ma kuidagi minna. Sõitma pidin yks mootor väljas, nii sain kõrval pysitud ja filmisin mis seal ümber toimub.
Liiga kole ei tundunud, aga ahtrilainest yletulek on porgulik.
Ja eksimusteks ei pidavat mingit ruumi jaama, rääkis Rivo.
Tema oli ligidal.
Arvan, et ta imeti sinna nii kinni et mootori võimust jäi väheks.
Kui filmitud ja seisime kõrvuti ja arutasime mis toimus, siis proovisin ja kang hakkas liikuma.
Ära sadamasse sain kahe mootori toel. Sadamas jäi kang uuesti kinni… Ja vesi oli äkki sees- pilsipump oli too lõpetanud. Peffi…
Mingi jaatumise pärast kõrbes see mees lihtsalt ära

Sitt päev.
Sitt päev.
Kella yhese laeva poordimisest ma loobusin, tuuakse treila ja tuleb tõsisem hooldus trossidele teha ja yle vaadata.
Talv istus NYYD kyll pähe….

Next wknd

Dillinger — Mon, 06 Mar 2006 09:49:38 +0000

Pakri saartel on hämmastavaid asju. Mitte keegi ei tea mis seal tegelikult kõik on.
Aerofotod näitavad pinna all ja peal olevaid vorme… Kitsad sillad ja kitsad maaninad läbimas merd.

Seega, teen väikse rännu lumme, seljakoti külge kinnitan GPS i, siis saab hiljem arvutisse täpselt maha laadida täpse liikumisraja, saab vaadelda kiirusi millega on liigutud ja mis kell kuskohas on oldud.

Kurkse vana Heino rääkis, et ilma suusata ei ole üldse lootust üle pääseda, sest lumi võib olla kuni 40-50 cm paks.
Aga kui saslokk kaasa võtta ja aega varuda, siis peaks lumes toime tulema, – eesmärk on sillad läbi käia, vrakkide juures jalutada ja kevadeks mõtteid koguda.
Muud mõtted tulevad ilmselt juba koha peal

Ja Heino juurde võib peale Retke ka maha istuda ja tule ees käppi soojendada, tal on vahel pikki jutte rääkida, mis mulle meeldivad.

Ainus häda, et nina on kinni ja kõri ka kahtlane…. vist peab ühe haiguse maha pidama hoopis… ja siis kohe ka juuksuris ära käima – mingu see kõik siis ühe jutiga….

Distantsi mõõtsin huvi pärast täitsa üle…. 20 kilumeetrit igatahes tuleb kokku.

Uisk on parem kui rulluisk

Dillinger — Mon, 06 Mar 2006 09:01:36 +0000

Uisutada jääuiskudega on timmim. Sest nedega saab pidurdada külge ette võttes. Kunagu proovisin rahva sees seda ka esimest korda rulluiskudega sõites….
Lapsi ja koeri lendas…

Seekord ma ei kukkunud kordagi, muide… Ja see on ka poseeritud, muidu ma sõidan hästi

Seiklusjutte maalt ja merelt

Dillinger — Sun, 15 Jan 2006 08:23:50 +0000

Istusime peale kinut Seiklusjuttudes ja arutasime lauamängu vahele asju.
Mõtlesime siis – kui kõik väga kontrollituks teha, siis on sama, mis kraanaga auto vaikselt sisse lasta.
Mingi lõbu peab ka jääma. Tuleb keskenduda ohutusele ja juhuste vältimisele.
Kui Valts tahab olla massiinis, siis tuleks uks ja tagaluuk ära võtta.
Raske varustus kinnitada kõrvalistme külge.
Auto küljes peab olema nöör – kui ta träkib natuke augu kohalt eemale, on teda lihtne üles leida ja Valtsile abi anda.
Ka otustasime, et katusel olev auto ei ole üldse huvitav.
Alati on võimalus hiljem tõstekottidega asi õigeks keerata, aga tore oleks kui kohe õigesti satuks.
Ja igatahes peab Valts olema sinna kinnitatud, sest ei ole kena võimalus, et ta välja kukub enne kui masin end ära sätib.
Kaalusime ka jäälataka auto alt ära tõmbamist, et ei tekiks pöörleva ja väljalendava jää efekti, mis annaks kohalikele vaatlejatele vastu molu.
Ja paar- kolm auku vahetus ligiduses, nööridega tähistatud, et ei tekiks kaane sulgumise ohtu.
Ja veel – sileda põhja kohal tuleb teha. Muidu võib Valts näha, kuidas telefonipost esiklaasist sisse tungib.
Ja vist ei ole liigne mainida, et enne peab kogu pundiga jääsukeldumise läbi tegema, seni olen mina ainus kes otseselt jää all käinud.

Esimesed järeldused….

Dillinger — Fri, 13 Jan 2006 18:55:29 +0000

Jää üleslükkejõud on siis mina arvutuse kohaselt 83 kg kuupmeetrilt.
Vist siis nii, et kuupmeetri jää uputamiseks peab talle andma koormust 83 kg – õhust. Kui antud massi ruumala oleks kaduvväike, saaks koormata seda ka veest.
See jää on pagana hea ujuja.

Kui saagida välja 10 cm jääkihist 2 x4 m pind ehk 8 ruutmeetrit, siis selle uputamiseks või vee alla vajutamiseks läheb vaja 66,4 kg.
Sest arvutused näitavad et selle asja ruumala oleks 0,8 kuupmeetrit, jäätükk ise kaalub 733 kilo.

Justkui klapib… aga kuskil oleks nagu viga, loogika ei taha hetkel neid arve uskuda…

Andmed

Dillinger — Fri, 13 Jan 2006 18:48:09 +0000

Jää erikaal (jää I) 900 ümmarguselt, 917 täpsemalt. See on ka nn roo.

Vee erikaalu on ka vaja. See on magedal veel 4 kraadi juures 1000.

Kg kuupmeeter on siin mõõduks.

Jää üks on hekagonaalne ehk võib murduda mitmes tasapinnas – see teeb asja selliseks nagu ta on

Idee ise.

Dillinger — Fri, 13 Jan 2006 18:12:51 +0000

Ma ei räägi sellest mis tegelikult toimub.
Kuid…. Ullu vana auto on liiga vana, et kanda oma omanikku ühest kohast teise. Arutluse tulemusel oli ta sunnitud tegema järeldust, et see masin peab vähemalt mingi elamuse veel pakkuma.
Võibolla mitte veel, aga vee all. Ja koorus siis – jää.
Kõik teavad, et jää on huvitav asi, aga koosmõjus tegevusega on ta veel huvitavam.
Keskkonnaohtlikud vidinad küljest ära võtta. Jää peale toimetada. Jää ümbert läbi siiga-saagada…
Ja siis , ola! väike keere, sigrimigri ja ullatralla.
Muide, mokaotsast kuulis teemat ka Vallo, meie vesielanik, amfiibelu rajaja Paldiski basseinis – ja tema otsustas, et ohh, tema tahaks sel ajal olla seal autos.
Mina olin juba enne ütelnud, et ohh, mina tahan jää all seda pulli filmida. Ja Ull tahtis siiga-saagada

Kõik on väga normaalne plaan kokku..khm,khm, aga nüüd enne kui üldse tõsisemalt mõtelda, peaks plaanima füüsikateema ka läbi.

Plaju on tekkinud mõtteid, õigemini küsimusi.
Tuleb välja arvutada jää ujuvus ja kaal jne, et teaks saagimise-kaalu-pinna suhet ja samuti ka väiksed arvutused gravijõu avaldamise kohale.
Oletuslik masina liikumise teekond, sest filmides eesti vees peab olema ligidal et purki saada – et siis ei saa keerleva lärakaga vastu objektiivi ja oma pehmet pead.

Samuti mis on Vallo ohud – mis saab kui ta ei suuda tasakaalustada nii kiirelt kui auto vajub või tekib probleem – siis on barotrauma kindlustatud… kas ta peask enne käima maks sygavusel ära et kõrvad saaks oma esimese töötsükli kätte vms.

no ja veel 18 kysimust mida ma alles juurdlen…

Aga nüüd otsin jää erikaalu välja ja natuke vedelike dünaamikat tuleb näppida.