Dillingeri olu

ei tea ju kas maci pealt saab

Malignusele vastu tulles, noh, vastan sellieid kauneid kahtlaseid küsimusi. Siit saate minu kohta teada kogu tõe!

1. Kirjuta kuidas möödus naistepäev, kas lilli kinkisid või said?

Ää…mis? Lillede koha pealt – pole harvemini lillede kinkijat kui mina, viimane lill mille kinkisin oli basiilik. Ja siis sõime selle ka ära.

2. Mida sa hetkel mõtled?

mis krdi test see selline üldse on? Milline suvi tuleb?

3. Mis laulu sa viimati kuulsid?

Trinidadi ja Tobango sümpaatses inglise keeles lauldud Diskover tha warld, Kolombuus

http://rahvas.slk.ee/dillinger/musiikA/Tobango/5.mp3
ja see käib kokku selle

http://rahvas.slk.ee/dillinger/musiikA/Tobango/3.mp3

http://rahvas.slk.ee/dillinger/musiikA/Tobango/4.mp3

sellega. (rõhutan et inglise keelsed neist enamus)

4. Milles oled andekas?

Selles millesse ma ülepeakaela kõrvuni sukeldun.

5. Mida sa ei suuda teha?

Olla töökas, ideaalne ja naiselike kehavormidega. Ja vastu tahtmist midagi teha.(möönduseid pean tegema)

6. Kõige rumalam tegu, mida oled teinud?

Jätnud tähele panemata seoseid, alahinnanud poliitilist mõtlemist inimsuhetes. Savisaart ju teate. Siis teate mis on poliitiline mõtlemine kah.

7. Kuhu reisiksid kõige meelsamini?

India. Siis Mexico lõunarannik ja kauaks.

8. Nimeta film ja roll, kus oleksid mänginud peaosa? (esimene meeldetulev)

Ambiibinimene.

9. Sinu kolm soovi kuldkalakesele?

Et see elu oleks viimane

Surra lihtsalt ja viisakalt

Lähedastele soovin sama

10. Kas koer või kass?

Mis koer? Kass. Koer on võluv, aga kui ma vana olen, siis.

11. Kas arstiks või aednikuks (valida tuleb üks)?

sa kurat..arst

12. Ütle kolm nime, kelle valiksid järgmiseks presidendiks (üks olgu blogijatest)?

Martti -õiglane ja mõtlev ja tasakaalukas jorss

Mina võiks olla, aga ainult ilma kohustusteta ja hüvedega

Kristjan Port

13. Kes on su guru?

Guru on wannabiide haigus.

14. Millist raamatut oled viimasel ajal lugenud suurima naudinguga?

tehnilist kirjandust. Viimane oli RSS systems manual.

15. Ütle kolm omadust, mida sa enda juures heaks ei kiida?

Aeglase mõtlemisega

Tunnetesse mattuv

Valukartlik.

16. Sinu parim tegu senises elus?

kellele? noh hea küll. Alkoholiga mittesõbrunemine. Ema teab mis toimub.

17. Kas Jumal on või ei ole armastus?

ei ole. Lakooniline, mis?

18. Millist YouTube videot soovitaksid kõigil vaadata?
issand, Simsons cat ju :S ja wannabeede värinaid ma ei soovita kuidagi, mitte ühtegi.

19. Mitu liiget võiks olla parlamendis?

Vähem.71.

20. Nimeta 10 blogijat, kelle vastused Sind huvitaksid?

Kuulge. selle ma ei vasta.

Kes on juba vastanud, kes ei peagi blogi.

Aga midagi ju teada ei saa nende kohta, siiski!

Proov mis proov

Mäletan, et kui sõjaväkke sattusin, siis esimene hambaauk ilmus õige pea. Mäletan, et kambaga igas hommikus me hambaid pesime ja õhtul.

Ja nii on muudkui hambaid lappimas käidud, kuni…
Eelmine aasta otsustasin, et kurele hambapasta – kasutaks õige ainult harja. Sel aastal tuli üks vana plomm välja ja liikusin uuesti arsti juurde. Tavaline rutiin – pannakse plomm ja öeldakse"teil siin üks auk ka juures paneme veel ühe aja"

Ja pannakse plomm ära tagasi ja -vaikus. Et mis?

Kuulge, vaadake teised ka üle, siis saab uue aja panna, mainisin.. Doktor  oli korra segaduses aga ütles no ma vaatan veel kord. Et mis?

Ei enne ärge siia tagasi tulge kui midagi juhtunud pole, kõik on korras ja sile. Et (ma ei hakka kordama)

Läksin kulmusid üleval hoides minema. Teie asi pole järeldusi teha, eksju..minu asi on!

Vahepeal läheb kõik aina keerulisemaks.
Teed hakkavad põiklema ja suhted tõmbuvad pingule ja venivad jälle pikaks
ja venivad igatepidi.

Siis on vahepeal minul olukordi, kus mind rebitakse ranna äärest avamerre.
Äkki olen jumala üksi ja vastupidiselt hirmule või ettekujutusele on seal hullult
rahulik.
Täpselt nagu siledal merel loojangu eel just on.

Siis liigud mingist inertsist ja vaatad huviga ringi. Millelgi pole tähtsust.
Natuke hea on olla. Liigud ja liigud ja hoogu pole vaja juurde teha, sest oled sellises olukorras,
kus igasugune hoog või selle puudumine on alati tervitatav.

Lihtsalt oled üksi ja on tõeliselt rahulik.
Nii rahulik et keegi ei oska aimatagi kui rahulik.

Täna mulle tundub, et meri teeb inimesed heaks. Vesi ja inimesed selle peal ja sees muutuvad natuke mingiks muuks ebamaiseks pundiks. Ise nad ronivad sellisesse kohta, kus julm mäsutroll neid ühtseks sunnib ja sõbra hinna plaksti laubale nähtavale lööb.

Ja endalegi ilmub otsaette sinu tühine hind – aga seda ise ei jõua välja maksta- küll aga loodus.

Mulle meeldivad need inimesed kes räägivad pakstaagi keelt. Ei teagi miks…vist seepärast et nad mind aitasid?

Või seepärast, et ma ise olen neile valmis appi minema?

Kui silmamunadesse rahet puurib ja kaugemad tuled on pasarahe tõttu nähtamatud, siis on nutikas mõte
kurssi hoida istudes kindlas asendis ja nurgad paika panna klaasiraami suhtes. Suur Pakri majakat sai just
nii kursi sirgestamiseks kasutatud. Ja see on täitsa hea variant.

(PS GPS on suurte veelärakate tõttu vahel väga halvasti jälgitav)

PPS Lihtsameelne Ahto võttis kaasa fotoka ja pani selle kasti irw, Kappal kallas ta sealt juba vett välja.

Malusil peitsid ennast kormoranid, kes olid veel karvased. Igal pool mujal olid mehed nagu padjad ehk omasid sulepundart ümber kesta.
Juurdlesime miks see nii oli.
Täna küsisin Kaarelilt üle – et miks siis?

Keegi ehmatas neid maikuu sees, vastas Kaarel. Äh? Selgitus: kormoranid on aravõitu linnud ja neid on võimalik kergelt pesalt eemale ehmatada. Seepärast on lähenemiskeeld ka paljudel saartel, muide – inimesed arvavad, et nad eemalt natuke vaatavad, aga tegelikult on osad linnud juba pesalt põgenud.
Need kes on söakamad ehk kajakad – nemad kasutavad olukorda ja teevad reha kas munadele või ka poegadele.
Põhja Malusil oli miski ehmatus toimunud ja pesad maha jäetud ja rahvas seest pintsli pandud. Aga teatud juhtudel miksivad kormokad uue kurna valmis kui jõuavad.
Sealt siis need huvitavad karvapallid olid tekkinud.
Kaarel muidugi kirjelduse põhjal arvutas häirimise aja käpe välja.

Kui ikka on vaja kraanidesse pääseda, pole midagi häbi teha ega ütelda.

Tasuta, palgad tõusevad, lapsed sünnivad, targad tulevad, venelased lähevad, maksud langevad. Ja nelja aastaga.

Sup-sup-sup.

Ja inimesed langevad ja ronivad teiste najal. Jälle püsti.

Olgu selle ilmestamiseks väike pilt ameerikast:

On linnuaeg.

Näiteks: igal hommikul vara ja õhtul hilja ma sõidan mööda ühest põllust. Selle kohal on kurepere oma treeninglende tegemas. Vana lendab ees nagu kaubalennuk – kaldus ja püüdlikult aeglaselt.

Paar noori tema taga – imekaunilt, sünkroonis tiivalöökidega ja väga sujuvalt.

Nüüd juba lendavad kolmekesi kolmnurgas  aga ikka aeglaselt ja püüdlikult.

Siis lendab – rind kummis nagu supermanil – üle nende hahk, kureperel jälle asjad perses.

Lennuarajal sibavad muide mingid väiksed linnud. Muidu võiks linnud olla mõnest otsast välja venitatud, aga need on otsustanud olla ümmargused nagu pinksipallid. Pikkade peenete jalgadega pinksipallid.

Ja kui nad on kampas, siis oleks nagu keegi visanud peotäie karvaseid kuule teele- jooksevad ja kargavad -lennata vist ei oska- nagu krt teab misasjad.

Täna – randtiir lendas madalalt üle minu. Istusin paadis ja vaatasin – kala oli noka vahel – aga see loom laulis ikka heleda häälega. Selge, nokka pole laulu jaoks rohkem vaja kui et oleks auk kust laul välja pääseks.

Ja viimaks veel sookurg – seisab tee ääres ja jõllitab.
Lihtsalt jõllitab kui maniakk ja autodest 2 meetri kaugusel ja silm ümmargune nagu puuhalg, aga uudishimu hiigelsuur ja silm kollane.

No mine sa neid linde tea…

Marko räkis et rebasekutsikad möllasid tast 10 meetri kaugusel ja ära ei läinud. Olin kade.
Sõitsin kodu just kell 1 öösel kui Madise kiriku taga valgusvihku ilmus punt peenete jalgadega karvaseid.

Rebasenähvid olid kõik – nii 5 või 6 tegelast.
Sahmivad edasi tagasi ja ära ei lähe. Seisan siis ja vaatan – need vahivad vastu, ise aeg ajalt midagi tegema pidades.. lõpuks kadusid nad ükshaaval teelt ära. Kui üks veel jäi siis hakkasin ka vaikselt liikuma.
Kõik nad sebisid kaottiliselt teel nagu peremehed kunagi.
Kardan et nad saavad nii viga, sest kinnisilmi sõitjaid leidub  alati.

Isal oli IZ jupiter. Käigukang oli paagi küljes. Kui ma olin piisavalt vana – ehk siis 5 astane – võttis ta mu paagile sõitma.

Sõitsime Lepikult Männikmuru talusse, õhtul hilja.Videvik oli käes. Mootori hääl ja vaikne tuul tekitasid poisikeses laheda tunde. Sõitsime nagu kuningad – kiiret ei kuskile, tee ääres pidasime kinni, et vaadata, kas kartulipõllul ometi sead ei tuhni jälle. Omad talumaad ja omad viljad teede ääres. Ei kedagi inimest liikumas.

Sead loomulikult ikka tuhnisid. Isa tegi koera häält ja loomad lontisid minema. Kärsad olid veel vingus peas. Üks oli haavunud näoga.
Isa lõi  jälle vändast asja käima ja ootasin, kuni isa mind mõnusalt (lendamise tunne!) enda ette jälle tõstis. Ja sõitsime edasi. Palju ei olnud sõita, isa ytles, et nyyd tuleb kiirenduse koht – ja seier liikus 60 peale.
Mina värisesin paagil. Raju!

Kolm kilomeetrit ainult ja kohal. Valgusvihk videvikus tee peal võbisemas – väga sügav oli see kõik. Kiirusenäidik helendas, putukad lendasid kahel poolt mööda, metsloomad tee ääres suu ammuli.

Soe õhk, sest oli ju ometi juulikuu õhtu…no mingi siuke kuu pidi olema sest soe oli kindlasti.

Järgmine päev ronisin aida all tsiklile ise selga ja kukkusin kogu masinaga kummuli. Lahe jälle. Keegi ei pahandanud!

Nüüd ühel õhtul tuli see kõik silme ette, kui sõitsin Kadriorust Ämari poole, valgusvihk teel ja sume õhk kahel pool teed andamas. 60 tuli harva ette, 90 pigem, sest pimedas on sinu valgusruum kitsas ja kiirusetunnetus hoopis teine.

Aga vaatasin silmanurgast põlde ja tumerohelist vaikust ja võimas masin all kergelt vibreerimas – oli hea tunne.

Äkki mälestuse pärast? Ei tea. Igatahes kui oligi, siis see ammune sõit teeb siiamaani head. Ja ka minu isa teeb mulle siiamaani headmeelt ja elamusi, mis siis et teda enam ei ole.

Nagu ma nüüd näen, on ta tegelikult ikka olemas veel!

on uskumatult produktiivne öö.
kolmele lahendamatule probleemile olen leidnud lahendused ja elu võib jätkuda

Iga kuradi õhtu toimub meie vaateväljas uskumatuid asju – nagu päikeseloojang seda on.
Asi on nii kaugel, et sinna sõidaks autoga kogu elu ja ei jõuaks kohale, aga ta paistab ikka nii suurena, et ta pole täpp ega asi, vaid Asi.
Ja kes ususb, et selles kosmoses pole komeete, tolmu, planeete, vanu satellidiromusid, on loll. See on täis seda sodi, aga iga kuradi õhtu paistab ta ikka selgena nagu Asi. Kui midagi teda ka varjutab, siis juhtub seda nii harva et vahitakse nagu ilmaimet, samas meil maa peal tuleb udu ja sa ei näe 100 meetri kauguselegi – ja kedagi ei koti.

Ja nagu Birke ütles loojangu ajal – See seal on uks kuskile mujale maalima ja see pannakse kohe kinni.
Meie jaoks kinni. Kuskil on ta pikemalt lahti või on ta juba uuesti lahti.
Igatahes selle ukse taga on ikka palju jõudu, et iga inimene tunneb, kui ta ära kaob- külm laksab kohe ligi.

Muidugi väiklaselt üteldes kuulub saslõkk ja päike omavahel hästi kokku.
Ja sain täna teada, et Paldiskis tehakse ikkagi maailma parimat saslõkki… hakkasime Birkega seda sööma ja siis avastasime, et me pole nii head saanud veel, ja 10 tüki asemel läks meil pool kahekilosest ämbrist nahka…. homme peab juurde ostma…
Ja ausõna, pole tükk aega nii söönud liha, et sööd ainult söömisenaudingu pärast. Pehme ja sulab ja mahlane jne jne – misiganes ülivõrded siis seekord.

Jah, õhtu tuleb nüüd kinni keerata…
Keegi mulistab mu vannis (kahtlaselt) ja terve päev olen pidanud kuulama lastelaule voluumiga 30 ja kõrist väljuva voluumiga 45 .
Olgu tervitatud kruusateed, mis sunnivad plaati vahele jätma, nii saab sekund sekundi haaval kõrva puhata.
Ja huvitav, et lastelaulud on nii vanainimeste näoga. Eks vanad kirjutavad laule issidest ja emmedest ja kella 9 st magama minekust – ja siis tehakse need laste seas popiks ja pannakse lapsed neid laulma – ja ongi lastelaulud.

PS. oli laul, kus lapsed pidid kell 9 magama minema, jajah… kuusin vaevalt poindi ära kui see edasi keriti nii käpelt ja vaadati, ega ma ikka poindile pihta ei saanud.
Plika vaatas filmi igatahes kella poole kaheni öösel…PSS vist isegi ühte ja sama filmi kolm korda järjest.

Mina omal ajal…

kuidas istud
keda armastad
kas arvad et oled millegi alguses
Kas ikka veel arvad et oled millegi alguses