Libe päästab
Kitselibeduse jutt:
Tulin täna töölt, Padise teed pidi ja nagu selgus, see on libe nagu liuväli. Jooksis üle tee äkki kits. Ja siis kui ma selle koha juurde sain kust ta jooksis(ic, kust) tuligi teine.
Jõudis kenasti minu auto ette, minul juba pidur põhjas ja loha- ja siis see kits arvas et “assa raisk, auto” ja keeras sahinal ringi nagu üks õige, loll kits seda tavaliselt teeb, kui ta tahab auto all jääma hakata.
Siin oleks ta nüüd pidanud surma saama. Siin tuleb aga mängu kiilasjää ja raskuskiirendus. Kits keeras küll ümber aga nii nagu ta liikus nii ta ka edasi liikus, mis siis et kann ees, valge sabaalune nagu rongilatern kõige ees.
Autonurga alt libises ta puhtal läbi, mis siis et paarkümmend senti jäi puudu. Nägin kõrvalaknast suuri süütuid üllatusest pungis silmi kui ta tagumik ees põrkas kaks korda kraavipervel ja siis maandus kraavipõhjas. Peeglist nägin (ega ma ette enam vaadanud) kuidas ta kraavis hullult rabeles sest libe oli ja mõtlesin et mis ta murdis kukkudes oma luud ära või?
Tagurdasin, aga juba olid nad läinud.
See lohajälg tuleb ülevalt ja kraavipõhjas otsustas ta sipelda natuke…
Aga kui kujutate harkis jalgadega kitse maandumas lumme istuli, siis just see on see jälg:
Ei tea miks teist jalga ei paista kuskil…
December 19th, 2009 at 12:19
Teine jalg oli õhus
December 21st, 2009 at 22:49
Pagan, see võis naljakas olla. Ma tükk aega kõkutasin (häraa Kujutlusvõime pole mind veel maha jätnud
) Kitsel jalad värisevad kuni järgmise aastani 
Ehk olid need Seto suitsiidikitsed? Kui nii, siis neab see tegelane Sind ja Su autot – no peaaegu oleks ju õnnestunud 
December 22nd, 2009 at 7:40
a mõtle, teinekord on saatus targem kui elumängus osaleja.
December 22nd, 2009 at 11:33
fatalistiks hakanud?
Aga kui teemat edasi arendada, siis kui on ikka määratud hukkumine püssikuulist, ei siis auto taba …
December 28th, 2009 at 9:54
mõnus stoori… kiip koing… natuke fatalisti sinus lisab su kahvanäole vaid jumet