Loojangukõrbed, tulnukad.
Tegelikult on rohune New Mexico väga kena, eriti punases loojuvas päikeses. Suured tasandikud (kus lehmad hullavad ja võivad silmapiiri taha ennast ära peita, kui McDonaldsi auto teel sõidab).
Panin aga Apelsini “Igatsuse” peale ja meeleolu oli nii et vähe ei olnud.
Kahe aasta tagant jõudsin taas kord Roswelli. Suurte tasandike tõttu hakkas tuledemeri paistma juba 50 km kauguselt, eemal pimedas kõrbes. Roswell on tulnukate linn. Vast olete kuulnud nn Roswelli intsidendist, kus tulnukad panid oma laevaga hunnikusse ja nende kehad viidi valitsuse poolt uurimiseks nn Area 51 alale. (mis muidu on hoopis Nevadas) Aga see ei takista linna oma tulnukateemat ekponeerimast.
UFO muuseumid, igasugused väidetavad kohad, ilmselt seal tuustides leiaks vandenõuteoreetikuid.
Aga Starbucks oli siin igavene käkk. Oli Albertsoni eeskotta tõstetud ja WIFI-t ka polnud.
Pole ka ime, see linn on ju aliene täis. Ühte nägin oma silmaga katusel. Arusaadavatel põhjustel on pilt udune ja detaile peab ise juurde mõtlema.
Muidu, Terry oli lapsepõlves seal elanud, täpselt kümme aastat pärast eelien-avariid. See selgitab nii mõndagi 
