Elu õpetas
ja ostsin kaks 750 GB ketast, kuhu saab asju tagasi teha.
Osad pildid jäävad – foreveriks, aga nagu teada on – kui inimene kaob, siis paarisaja aastaga on alles kõikidest linnadest Giza püramiidid ja muud asjad, mis on 5000 aastat seisnud enne meid ja seisavad peale meid.
Surnumere kirjarullid olid kuskil koopas paartuhat aastat. Nüüd siis viidi nad elektrooniliselt kontrollitavasse hoidlasse. Mis tähendab, ilma piisava vahenditeta ja inimese vahtimiseta ja energiata need asjad hävivad samuti nii umbes saja aastaga.
Massiline häda oli Hollywoodi uuemate fimide säilitamise häda. Digitaalsete koopiate säilitamine on rämedalt kulukam kui endine süsteem, kus filmirullid lesisid Arizonas maa aluses hoidlas, kus polnud vaja midagi teha, et need filmid lihtsalt seisaks seal. Ümber salvestati vist mingi aeg (täpselt ei mäleta)
Praegu tuleb iga kahe aasta tagant (võin jälle eksida) asjad ümber teha sest andmekandjad kipuvad kivistuma. Raha kulub nagu ratsahobuse pasamerd.
No eeldame siis, et see kõvaketta asi on mingi üleminekuteema. Mina saan omad vanad filmid kätte just vanadelt magnetlintidelt, milledel vanust juba pea 10 aastat.