Karvadega kormoranid.
Malusil peitsid ennast kormoranid, kes olid veel karvased. Igal pool mujal olid mehed nagu padjad ehk omasid sulepundart ümber kesta.
Juurdlesime miks see nii oli.
Täna küsisin Kaarelilt üle – et miks siis?
Keegi ehmatas neid maikuu sees, vastas Kaarel. Äh? Selgitus: kormoranid on aravõitu linnud ja neid on võimalik kergelt pesalt eemale ehmatada. Seepärast on lähenemiskeeld ka paljudel saartel, muide – inimesed arvavad, et nad eemalt natuke vaatavad, aga tegelikult on osad linnud juba pesalt põgenud.
Need kes on söakamad ehk kajakad – nemad kasutavad olukorda ja teevad reha kas munadele või ka poegadele.
Põhja Malusil oli miski ehmatus toimunud ja pesad maha jäetud ja rahvas seest pintsli pandud. Aga teatud juhtudel miksivad kormokad uue kurna valmis kui jõuavad.
Sealt siis need huvitavad karvapallid olid tekkinud.
Kaarel muidugi kirjelduse põhjal arvutas häirimise aja käpe välja.
August 7th, 2007 at 12:47
Minu arust on kormoranid pahad. Kui väike olin, siis neid ei olnud. Või oli nii vähe, et ei olnud näha. Nüüd on neid palju… ja meres on kala vähe. Mulle meeldib kala rohkem kui kormoranid. Mitte et ma ilma nendeta nälga jääks, aga nende söömine on sihuke traditsiooniline asi ja ma olen paras fossiil.