Linnud
On linnuaeg.
Näiteks: igal hommikul vara ja õhtul hilja ma sõidan mööda ühest põllust. Selle kohal on kurepere oma treeninglende tegemas. Vana lendab ees nagu kaubalennuk – kaldus ja püüdlikult aeglaselt.
Paar noori tema taga – imekaunilt, sünkroonis tiivalöökidega ja väga sujuvalt.
Nüüd juba lendavad kolmekesi kolmnurgas aga ikka aeglaselt ja püüdlikult.
Siis lendab – rind kummis nagu supermanil – üle nende hahk, kureperel jälle asjad perses.
Lennuarajal sibavad muide mingid väiksed linnud. Muidu võiks linnud olla mõnest otsast välja venitatud, aga need on otsustanud olla ümmargused nagu pinksipallid. Pikkade peenete jalgadega pinksipallid.
Ja kui nad on kampas, siis oleks nagu keegi visanud peotäie karvaseid kuule teele- jooksevad ja kargavad -lennata vist ei oska- nagu krt teab misasjad.
Täna – randtiir lendas madalalt üle minu. Istusin paadis ja vaatasin – kala oli noka vahel – aga see loom laulis ikka heleda häälega. Selge, nokka pole laulu jaoks rohkem vaja kui et oleks auk kust laul välja pääseks.
Ja viimaks veel sookurg – seisab tee ääres ja jõllitab.
Lihtsalt jõllitab kui maniakk ja autodest 2 meetri kaugusel ja silm ümmargune nagu puuhalg, aga uudishimu hiigelsuur ja silm kollane.
No mine sa neid linde tea…
July 22nd, 2006 at 21:10
Vutid?