Lõppjaamas
Inimesed kes oma keha ruineerivad ja joovad seda maatasa – nii et nad 40 aastaselt on raugad ja peavad kuidagi oma lühikest vanadust läbi elama – kas ma olen ikka neist parem olnud, joomata, hüpates ja vastu maad käies – olles 30 aastaselt sealsamas kus nemad ennast põletades olnud on.
Vaata neid inimesi kes on prügikasti kõrval kägaras magamas.
Nad on kuskil kohal – oma elu lõppjaamas. Lõppjaam on väga suur, kogu Tallinna linn või new york on nende lõppjaam , kogu maakera – kuid ikkagi lõppjaam, ahas ruum kust neil pole pääsu mujale kui surma ära minna.
Ruumi on laialt, kuid ainilt ruumi enda mõttes. Tegelikult on see ikkagi ainult v’ga väike tasand, kus sa oled lõksus. Ja suletud.
Ja sa ei saa midagi teha.